Vana-Eesti massaaž ehk soonetasumine

Vana-eesti massaaž ehk soonetasumine on meie pärimuslik kehalõõgastamise viis. Oma olemuselt on vana-eesti massaaž tugevam kui klassikaline õliga massaaž, kuid tugeva puudutusega ei kaasne valuaisting, vaid sügav lõõgastus.

Vana-eesti massaaž on sügavalt meditatiivne, vabastab lihaspingetest,
toetab peavalust vabanemist, aktiveerib vere ja lümfiringet ning tõstab lihastoonust.

Ökotoas teostame Vana-Eesti massaaži massaažilaual, läbi kanga/lina, mis kindlustab selle, et terapeudi sõrm või käsi ei libise nahal ja saab minna sügavale koe sisse. Selle tõttu sisaldab soonetasumine endas ka süvakoeteraapiat. Soovi korral kasutame massaaži käigus ka sooja õli.

Vana-Eesti massaaži alged ulatuvad tõenäoliselt juba aastatuhandete, võimalik, et enam kui 10 000 aasta taha. Seda massaaži tehti erinevates peredes erinevalt, veidi erineva tasemega ja erineva tehnikaga. Kuna teadmisi anti edasi perekondlikus liinis, siis ei olnud kindlat ühtset massaaži, vaid seda tegevust nimetati erinevates Eesti paikades erinevalt. Sõna massaaž on tegelikult alles hiline laensõna. Maakeelsed sõnad olid mudimine, mutsimine, triikimine, katsumine, tasumine jms. Kõige enam on vast tuntud Lõuna- Eesti soonetasumine (sooned= lihased) ja Saaremaa mudimine.

Ehkki vanasti tehti massaaži erinevates paikades erinevalt, on vana-eesti massaažil äratuntavalt eristuv käekiri, omapärane (justkui regilaulu meenutav) rütm ja väga tõhus kehakäsitlus.

Vana-Eesti massaaž on tänapäeval loodud selleks, et hoida organism korras ja tasakaalus, ravida nii füüsilisi, psüühilisi kui ka hingelisi probleeme. Seda on kombineeritud paljude teiste raviliikidega nagu sipelga-, mesilas-, kupu-, väe- ja loitsuraviga.